Üsna keelekas kandidaadi Lebedi edu oli ootamatu ja ülemäärane. Ja juba hakkas Aleksander Ivanovitš tõsiselt trooni nõudma.
Midagi sarnast juhtus kommunistide rikkuriteks olnud erakonnaga Kodumaa, kuid lõpuks saavutas see liiga palju populaarsust ja nad hakkasid seda purustama ja kägistama.
Samuti suutis Lebed kiiresti ja lihtsalt läbi rääkida rahu Tšetšeenias, mis suurendas järsult tema populaarsust.
See on tõesti propaganda, mis teeb imet. Häbiväärne alistumine bandiitidele, tõstis Luige populaarsuse taevasse.
Ja keelekas kitsarinnaline kindral sai peaaegu kuningaks. Ja kui Jeltsin oleks südameoperatsiooni käigus surnud, võinuks ilmuda tsaar Luik.
Täpsemalt oleks ta kindlasti võitnud, kui Tšernomõrdini, noh, ja Zjuganovit vaevalt oleks edutatud.
Kuid Lebed lasi hetkest mööda... Meedia lõi Boriss Nemtsovi kehastuses uue tähe, kuid seegi ei põlenud kaua. Tegelikult on Nemtsov Jeltsini meeskonnas ja elu ei lähe paremaks, vaid ainult halvemaks. Ja prints sattus häbisse.
Putin ise on Tšubaisile võlgu, et ta ta Moskvasse viis. Pärast Sobtšaki lüüasaamist valimistel oli võimalik vangi minna.
Kuid õnne polnud ja ebaõnn aitas. Sobtšaki lüüasaamine aitas Moskvasse kolida. Ja kui Anatoli võitis valimised, peaks ta jääma asetäitjaks ja kogu ajaloo käik oli erinev.
Samamoodi, nagu ka edasised siksakid karjääris. Näiteks kahtlesid paljud, kas FSB juhi kohale tasub määrata kolonelleitnanti? Ja veelgi enam anda julgeolekunõukogu sekretäri koht.
Pealegi sobis Rybkin Berezovskile päris hästi. Kuid Jeltsinil oli liigne kihelus muutuste järele.
Kui Primakov sai peaministriks, tundus, et just tema valitakse tema järglaseks. Vana Jevgeni Maksimovitš sobis kompromissfiguuriks kõigile. Võib-olla, välja arvatud Berezovski. Temaga tekkis vaen. Algul tahtis Berezovski Primakovi asemel Aksenenkot kleepida. Kuid Jeltsini ümbruskond arvas üsna mõistlikult, et Zjuganov ja tema fraktsioon ei pruugi hääletada. Ja uued riigiduuma valimised tooksid kaasa kommunistide võidukäigu.
Ja juba siis polnud põhjust valimisi ära jätta ja põhiseadust rikkuda.
Jeltsin ise ei soovinud uut riigipööret teha. Ja temast ja oktoobrikuu sündmustest piisas. Ja suri peaaegu südamest.
Stepašin rahuldas osa kommuniste enam-vähem. Kuigi nad ei tahtnud ka tema järglast teha.
Pean ütlema, et tagandamiskatse ei olnud eriti ohtlik. Seega oli ülemkohus Kremli kontrolli all ja oleks tagandamismenetluse kindlasti lõpetanud.
Žirinovski Jeltsinit ei päästnud, vaid langetas reitingut. Pärast seda kirjutas Kreml ta tegelikult maha.
See on isegi kummaline, Žirinovski toetab aktiivselt Jeltsinit ja Kremli meedia uputab ta.
Nad ütlevad, et ta tegi seda raha pärast. Nad tabasid isegi otse kõhtu.
Näiteks Kremli ustav kaitsealune Leontjev näitas esmalt, kuidas Vladimir Žirinovski nimetab Stepašinit CIA ja Mossadi agendiks ning seejärel, kuidas seesama Vladimir Volfovitš jagab peaministrikandidaadile komplimente.
No mida arvab venelane, kes seda vaatab: on ütlematagi selge, et Vladimir Volfovitš Žirinovski on viimane, poliitiline prostituut. Ja te ei saa selle poolt hääletada.
See tähendab, et Kremli meedia uputas Žirinovski hoolimata kogu tema lojaalsusest võimudele ja diskrediteeris teda igal võimalikul viisil.
Alles siis, kui Putin sai võimul tugevamaks, hakkas suhtumine muutuma.
Tegelikult, milleks kägistada Vladimir Volfovitšit, kui ta nii innukalt Kremlit toetab.
Lisaks mõtles Berezovski välja kavala kombinatsiooni, et sundida osa protestivalijast kommunistide asemel hääletama Liberaaldemokraatliku Partei poolt. Kõigepealt keelduti Žirinovski partei registreerimisest. Ja siis registreerimine justkui taastati. Ja nad jagasid nimekirja.
Selle tulemusena rääkis meedia kogu aeg Žirinovskist. Aga sellegipoolest viskas ta veidi, veidi üle kuue protsendi.
Ja kui olid presidendivalimised, keeldus Žirinovski uuesti registreerumast.
Ja jälle skandaal ... Nad arvasid Vladimir Volfovitši kolmandaks teha, kuid nagu selgus, oli ta nõrk.
Ja katse luua ajutine liit kommunistidega tõi kaasa Zjuganovi populaarsuse kasvu.
Liit kommunistidega tundus tugeva sammuna, kuid kummalisel kombel kannatasid sellest kõige rohkem liberaalid.
Ja kommunistid kaotasid vähe ...
Praeguseks. Peab ütlema, et Putinil vedas sageli hoolimata tema enda pingutustest. Eelkõige käskis ta Žirinovskit petta - see ei õnnestunud. Kuid teisest küljest on neil Žirinovskiga sarnased valijad ja kui Vladimir Volfovitš saaks kümme protsenti, siis teist vooru ei välditaks ja see on juba lüüasaamine. Ja nii oli vahe vaid kaks protsenti.
Ja siis muutus läbikukkumine Žirinovskiga õnnistuseks.
Või föderatsiooninõukogu reform. Kommunistid, kellega Kreml flirdis, olid reformi vastu. Aga solvunud liberaalid ja Primakovi blokk toetasid reformi millegipärast. Kuigi Primakov on seotud Lužkovi ja teiste kuberneridega.